Antoine Bruni d’Entrecasteaux on Prantsuse maadeavastaja, kes saadeti esimesena kadunud La Pérouse'i ekspeditsiooni otsima, kuid edutult. Oma ekspeditsiooni lõpus ta suri, kuid jõudis enne teha vaatlusi nii Austraalias kui ka seda ümbritsevatel saartel. Ekspeditsiooni viis lõpule Élisabeth-Paul-Édouard de Rossel.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv on Prantsuse maadeavastaja, kelle ekspeditsioon jäi 1788. aastal Vaiksel ookeanil aastakümneteks kadunuks ning leiti alles 1820. aastatel. Tema teaduslikust ümbermaailmareisist, mille käigus ta kaardistas nii Ameerika kui ka Aasia rannikut, jäi maha mahukas pärand, mida kasutasid oma töös ka tulevased maadeavastajad ja geograafid. Juttu tuleb loodeväila avastamise ekspeditsioonist ja 1778.a sõjaaegsest rahust merel.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

Jules Dumont d’Urville on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1822–1825 Louis Isidore Duperrey ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1826–1829 ekspeditsiooni Vaikse ookeani uurimiseks, tehes sealsetes saarestikes põhjalikku kaardistustööd. Aastatel 1837–1840 juhtis ta Antarktika-ekspeditsiooni, mille tulemusel ilmus kaardile Adélie maa. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkidest .

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

Louis Isidore Duperrey on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1817–1820 Louis de Freycinet’ ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1822–1825 juba ise ekspeditsiooni Vaiksele ookeanile. Ta külastas lisaks Vaikse ookeani saarestikele nii Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikut, Uus-Meremaad, Uus-Guinead kui ka Austraaliat. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkide muutumisest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

Friedrich Benjamin von Lütke on Peterburis sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes tegi 1820. aastate alguses esimese teadusliku ekspeditsiooni Novaja Zemlja uurimiseks. Aastatel 1826–1829 juhtis ta ka ümbermaailmareisi, mille käigus kaardistas Aasia kirderannikut ja Karoliinide saarestikku Vaikse ookeani keskosas. Juttu tuleb Kamtšatka piirkonna avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

Ferdinand von Wrangell on Pihkvas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes kaardistas 1820. aastate alguses Kirde-Siberi rannikut ja tõestas, et Ameerika ja Aasia vahel ei eksisteeri maismaaühendust. Aastatel 1825–1827 juhtis ta ka sündmustevaeset ümbermaailmareisi ning teenis hiljem Vene-Ameerika kuberneri ja mereväeministrina. Taskuhäälingus tuleb juttu Põhja-Jäämere avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

Frederick William Beechey on Briti maadeavastaja, kes uuris ja kaardistas oma karjääri jooksul nii Arktikat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat kui ka Põhjamerd. Aastatel 1825–1828 toimunud ümbermaailmareisi käigus nihutas ta Põhja-Ameerika piire, jõudes Vaikse ookeani poolt põhjalaiusele 71°23′ – kohta, mille nimetas Point Barrow’ks.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

Otto von Kotzebue on Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Ta juhtis aastatel 1815–1818 ekspeditsiooni Loodeväila avastamiseks, kuid edutult. Selle käigus avastas ta aga Beringi väinast kirdes asuva Kotzebue lahe ning tegi oma teise, aastatel 1823–1826 toimunud ümbermaailmareisi käigus arvukalt avastusi ka Vaikse ookeani keskosas.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.