Seekordses vestluses räägime mehega, kelle muusika on saatnud eestlasi juba aastakümneid. Saatejuht Eha Kruusi külaline on Meelis Punder — laulja, pillimees ja muusikaõpetaja, kelle teekond algas Viljandi lastemuusikakoolist ning viis edasi lavadele koos legendaarsete ansamblitega, nagu Karavan ja Electra.

Meelis jagab oma muusikuelu eredamaid hetki, meenutab muusikuteed ja räägib, kuidas ansambel Alma hoiab tänaseni hinge noorena.

Lisaks muusikale räägib Meelis Punder ka oma teekonnast loodusravi ja teadlikuma eluviisi poole. Meelis leiab, et inimene peab võtma oma tervise eest vastutuse enda kätte. Tervise eest vastutab inimene ise, tuleb vaid jälgida keha reaktsioone toidule, ilmastikule ja meeleolule.

Meelis usub, et keha on nagu tempel, mis vajab kuulamist ja austamist — mitte pidevat tablettidega vaigistamist. Meelis räägib, kuidas ta on õppinud jälgima oma keha märke, miks suhkur on tema silmis üks suurimaid terviseõõnestajaid ning kuidas lihtsad harjumused, nagu värske toit, positiivne meel ja mõõdukus, on aidanud tal püsida heas vormis ka seitsmekümnenda eluaasta künnisel.

Niisiis, kui soovid kaua hea tervisega elada, aja selg sirgeks ja tee lahke nägu ette!

Podcast'i lõpetab viie minuti meditatsioon looduse tervendavast jõust.

Heli Künnapas on üks Eesti enimlaenutatud kirjanikke – tema teoseid on raamatukogudest lugeda võetud kümneid tuhandeid kordi ning juba aastaid järjest on ta saanud maksimaalset autorihüvitist.

Heli elu ei mahu ainult numbritesse. Viie lapse emana, kes on suure osa ajast neid üksi kasvatanud, teab ta hästi, kui oluline on ausalt vaadata oma hetkeolukorda ja planeerida oma elu samm-sammult.

See ausus peegeldub ka tema raamatus „Uus algus“, kus ta kirjutab, kuidas ennast üles ehitada pärast rasket abielulahutust.

Saates räägimegi sellest, kuidas aus eneseanalüüs aitab vähendada stressi, kuidas leida jõudu muutuste keskel ja miks just raamatute kirjutamine on olnud Heli viis hoida end ja oma elu tasakaalus.

Personaaltreener, toitumisnõustaja ja sisulooja Sander Hüdsi kutsub inimesi üles vähem scrollima sotsiaalmeedias, tunnistades, et saeb sellega väheke ka sedasama oksa, millel ise istub.

„Sotsiaalmeedia on justkui lõks, mis lubab lõõgastust, aga jätab meid lõpuks närviliseks, võrdlusi täis ja unetuks,“ ütleb Sander, kelle sõnul veedab keskmine inimene seal mitu tundi päevas. „See on aeg, millal eest võiks hoopis liikuda, trenni teha või päriselt puhata.“

Ta toob välja vastuolu: sotsiaalmeediast võib leida kasulikku, aga suurem osa sisust on ajaraisk. Sotsiaalmeedia ei pea meie elu juhtima! Kuidas sellest ringist välja murda? Ta rõhutab, et ükski muutus ei sünni üleöö, kuid igaüks saab teha samme, et vähendada sõltuvust ja ärevust. „Pane peale ekraanifilter, sea endale ajalimiit, vähenda scrollimist kasvõi poole võrra!“

Hüdsi on karm, aga aus: ilma distsipliinita ei muutu midagi. Samas on ta enda näitel tõestus, et väikestest sammudest algab suur muutus. Alustada tasub kasvõi ekraanipiirangutest ja sinise valguse vähendamisest.