Värskes episoodis on Tiina Toometi külaliseks dr. Katrin Mägi, kellega räägitakse lemmikloomade söötmisest täna ja minevikus. Peatutakse ka erinevatel trendidel, mis tänapäeval populaarsust koguvad.

Seekordses taskuhäälingusaates „Loomarst taskus“ on külas Austraalias elav loomaarst Kersti Seksel. Saade käsitleb lemmikloomade tervist ja heaolu, keskendudes loomaarsti rollile loomade käitumise ja heaolu mõistmisel ning edendamisel nii rahvusvaheliste konverentside kui ka Eesti seadusandluse arengute kontekstis.

Kas koer võib jääda südamehaigeks? Kas kass võib saada südamepuudulikkuse? Jah – ja seda sagedamini, kui paljud omanikud arvata oskavad. Eesti üks tuntumaid veterinaarkardiolooge Paul Mõtsküla kinnitab, et südamehaigused ei ole vaid inimeste probleem.

Seekordses episoodis vestleb saatejuht Tiina Toomet kolleeg Imbi Nurmojaga, kelle doktoritöö teema on vägagi aktuaalne – sigade Aafrika katk. Saade keskendub erinevatele katkutüüpidele ja eelkõige sigade Aafrika katku levikule, olemusele ja tõrjele.

Millest juttu tuleb?

• Mis on katkud ja miks need on ajalooliselt nii hirmuäratavad haigused.

• Klassikaline sigade katk vs. Aafrika katk – miks ühele on vaktsiin olemas, aga teisele mitte.

• Kuidas Aafrika katk Aafrikast Euroopasse jõudis ja miks see just siin ohtlikuks muutus.

• Inimene kui viiruse suurim levitaja – miks just meie tegevus on riskifaktor?

• Eesti kogemus: suur laine aastatel 2015–2017 ja praegune olukord metsades ning farmides.

• Veterinaaride, meditsiini ja keskkonnateadlaste koostöö – miks see on hädavajalik tulevikus.

Seekordne loomaarst, kes külastab taskut, on Eesti Maaülikooli nooremteadur Maare Mõtsküla, kes oma teadustöös tegeleb hoopistükkis sääskede ja nende poolt kantavate haigustekitajate uurimisega.

Teatud sääseliigid võivad ka Eesti tingimustes kanda edasi ebameeldivaid parasiite nagu koerte südameuss (Dirofilaria immitis) ja nahauss (Dirofilaria repens). Nende levimust Eesti koerte populatsioonis on seni tõenäoliselt tugevalt alahinnatud.

Kadri loomaarmastus sai alguse Valgas, kus tema ema töötas varjupaigas. Kui Kadri kolis Ameerikasse ja ootas seal tööviisat, hakkas ta vabatahtlikuna kohalikus varjupaigas abiks käima. „Võtsin Google Mapsi lahti ja läksin esimesse ettejuhtuvasse varjupaika.“ Ta jalutas koeri, jutustas kasside külastajatele nende iseloomust ja aitas kaasa vaktsineerimiskliinikus. Kui tööviisa lõpuks saabus, oli otsus lihtne – jätkata loomadega töötamist juba palgaliselt. Täna, 13 aastat hiljem, töötab ta samas kohas, nüüd juba loomapolitseinikuna.

Külas on loomaarst Julia Kuhta.

Koeraga rahvarohkesse kohta minnes tuleb alati arvestada koera ja ümbritsevate inimeste vajadustega. Koera ei ole mõtet kaasa võtta vaid enda tuju ajel. Igal juhul peab kindel olema, et koer end seal hästi ja turvaliselt tunneb. Kui kutsikat võttes on teada, et temaga tuleb sageli erinevates kohtades käima hakata, peaks sellega tasahilju varakult algust tegema. Aga just tasahilju. Kutsikat ei ole mõtet ohjeldamatult igal pool väntsutada. Koerabeebi on nagu inimlapski ning vajab puhkust ja und.