Täpselt aasta Tartu Tammeka jalgpalliklubi presidendina tüürinud Kaarel Kiidron mõistab täielikult neid, kes on vaat et igikestvalt Tammekat kritiseerinud.

Kiidroni põhitöö on ta enda asutatud ettevõtte juhtimine, Tartu Tammeka tegemistesse käe külge panemistnimetab ta „väga kõrgetasemeliseks vabatahtlikuks vastutuseks“.

Õhtulehe jalgpalli taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“ tunnistab Kiidron, et Tammekas jäeti varasematel aastatel mõndagi tegemata.

„Kui kvantiteet on olemas, aga kvaliteeti ei tule, siis järelikult on midagi tehtud valesti,“ ütleb klubi president otsekoheselt.

„Tartlased ja lõuna-eestlased tahavad tunda uhkust Tartu ja Lõuna-Eesti üle. Tallinnast parem olemine pakub selleks väga hea võimaluse,“ räägib Kiidron. „Meie eesmärk onastuda Eesti tippklubidele üha tugevamalt kandadele ning seejärel olla juba ise järjepidevalt tipus. Nii meie endi, meie toetajate kui ka publiku selge soov on,et Tammeka tuleks suurde mängu. See tähendab medali võitmist. Aga see eeldab mõtteviisi muutust – ka esindusmeeskonnas.“

Samas möönab ta: mõned sponsorid ootavad esmalt tulemust. „Öeldakse: kõigepealt tuleb muna muneda ja siis võite uuesti tulla ukse taha kaagutama. Meie endi jaoks võrdubki see muna medalivõiduga.“

Kiidron kirjeldab, millisena näeb Tartus – kus teadupärast Eesti tippu kuuluv korvpalli- ja võrkpalliklubi – võitlust mammona nimel. Ja sedagi, kas ootab või ei oota „väikestvenda“ Tartu Welcot jalgpalli meistriliigasse.

Kiidroni suust kõlavad palju muu hulgas järgmised mõtteivad:

· Eesti jalgpall peaks mõtlema, kas ja kuidas muutuda välisinvestoritele praegusest avatumaks;

· tal on Tartus veel piisavalt tegemist ja tõestamist ning mistahes rollis Eesti jalgpalli juhtimisele käe külge panemine ei ole tal seni isegi mõttesse tulnud;

· Tammeka on leegionäride värbamisega tänavu õnnestunud, aga nende ega ka ühegi kodumaise mängija ostmiseks pole seni piiri tagant ühtegi pakkumist tulnud;

· ainsaks jäänud Eesti A-koondise maavõistluses püüdis ta tegutseda palliga liiga julgelt, milleks isegi kogenumad meeskonnakaaslased polnud valmis.

Silver Alex Kelder kuulutas 2024. aasta lõpus vähemalt mõneks ajaks Eestis jalgpallurikarjääri lõppenuks ja põrutas Austraaliasse, et end mugavustsoonist välja viia ja meheks saada. Kõigest sellest ja paljust muust käis ta nüüd rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas poolaeg".

Esiteks Austraaliast: miks just sinna ja mida ta seal koges? Jalgpalliteed ta unarusse ei jätnud - seejuures sai ta kohalikus teises liigas mõnda aega vutti taguda koos teise endise meistriliigas mänginud eestlasega!

Mõistagi rääkisime ka tema taustast. Mida õppis Kelder noorena Aivar Tiiduse käe all? Kuidas ta võrdlemisi hilja Eesti meistriliigasse jõudis? Selgub, et võrdlemisi kiirelt hakkasid kohtunikud endale Keldri jõuvõtetest klippe välja lõikama, et tema käekirjaga harjuda.

Pikemalt peatusime Paide Linnameeskonnal, kellele on ta mõnes mõttes väga tänulik. Ta peab klubijuhti Veiko Veskimäed väga suure südamega inimeseks, kuid spordidirektor Gert Kamsi ta hea sõnaga ei meenuta. Miks?

Lõpetuseks viskab Kelder õhku mõtte, et tema teekond jalgpallis ei pruugi olla lõppenud. Kas pärast raskest põlvetraumast taastumist naaseb ta aga murule, saalipõrandale või hoopis liivale, on veel lahtine.

Kuningas on langenud, elagu kuningas! Vana maailmameister Argentina sai finaalis Hispaanialt 0 : 1 lüüa ja pühapäevast on meil uus. Põneva finaali, absurdse pronksimängu ja haarava turniiri võtsid Õhtulehe jalgpallistuudios „Kolmas poolaeg“ kokku ajakirjanik Rasmus Voolaid ja Harju JK Laagri peatreener Lauri Nuuma.

Nuuma jaoks oli pühapäeva õhtu eriline, sest lisaks MMi finaalile alistas tema meeskond koguni 5 : 2 Paide Linnameeskonna. 22. minutiks oli seis 3 : 0 ja avapoolaja lõpuks 5 : 1 – nii pidime alustama stuudiot juttudega kodusest jalgpallist.

Seejärel pronksimängu juurde. Kuidas on võimalik, et nii kõrgel tasemel on võimalik, et MMil kaitsmisega põhimõtteliselt ei tegeleta?

Finaalmängust rääkides tegi Nuuma puust ja punaseks taktikalaual selgeks, kuidas Argentina kaitses, milliseid tsoone Hispaania ründas ja kuidas finaali 1 : 0 Ferran Torrese väravast võitnud koondis argentiinlastelt palli kõrge pressiga kogu aeg tagasi sai. Vastuse sai ka küsimus, kas Lionel Messi tõesti paistis tavapärasest rohkem kaitses silma või reaalsuses kaitses Argentina vähemusse jäädes ikkagi kaheksa mängija ja väravavahiga.

Lõpetuseks võtsime turniiri kokku ja mõlemad tõime välja meeldinud ning tuska valmistanud sündmused.