Hooaja viimases „Beebipalavikus“ on külas Jaanika ja Urmas, kelle üheksakuune tütar Emma sündis haruldase ja väga karmi geenihaigusega: tema nahk on õrn nagu liblikal ja puruneb puudutades.

Düstroofiline bulloosne epidermolüüs on haruldase geneetilise, valdavalt nahka ja limaskesti haarava haiguse raskeim vorm. Emmal on haigusest haaratud kogu keha ning iga veidigi tugevam puudutus põhjustab ville, millest paljudest saavad purunedes valusad haavad. Tema nahk vajab igapäevast hooldust ja sidumist.

Kui veel paar aastat tagasi ei olnud sellele haigusele ühtegi ravimit, siis uudne geeniravi geel Vyjuvek on aidanud parandada Emma haavu, leevendanud valu ja hoidnud ära raskeid infektsioone. Tänu sellele saab pisitüdruk kasvada parimal võimalikul moel: arstid kinnitavad, et ravi on Emmat väga palju aidanud ning see on tema ainus võimalus, kuni leitakse viis haigus lõplikult välja ravida.

Paraku on Emma ravi väga kallis ja maksab üle 40 000 euro kuus. Perele on appi tulnud Lastefond, mille kaudu saab Emma ravi jätkumist toetada.

Seekordses „Beebipalavikus“ on külas liikumisõpetaja ning TikTokis ja Instagramis ülipopulaarse projekti Liikumismängud eestvedaja Siim Tõnisson (38). Siim räägib, kuidas läks nii, et ta vahetas pikaaegse töö meelelahutussektoris õpetajaameti vastu ning mis seisus meie laste ja noorte liikumisharjumused üldse on.

Kuidas sattus muidu helimehena töötanud Siim hoopis ülikooli kehakultuuri õppima? Kuidas sai Siimust õpetaja? Kuidas on kehalise kasvatuse tunnid muutunud võrreldes selle ajaga, kui Siim ise koolis käis? Mis tunnetega mees esimest tundi andma läks? Miks nimetatakse nüüd kehalist kasvatust hoopis liikumisõpetuseks? Kui palju on liikumisõpetajal oma tundide üles ehitamisel vabadust? Millises seisus Eesti laste ja noorte liikumisharjumused on? Kuidas motiveerida noori liikuma? Miks otsustas Siim oma tegemisi ka TikTokis ja Instagramis näidata ja kui üllatav tema jaoks kontode populaarsus oli? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses saates on külas 21aastane Mariell Paju, kes jäi oma esimest last ootama 16aastaselt. Mariell räägib, et beebi oli planeeritud, nii palju, kui sellises vanuses planeerida saab, ja ta ei kahetse midagi.

Praegu kasvab Marielli peres kaks poega – nelja-aastane Karl-Mattias ja 11kuune Sten-Markus – ning noor naine lõpetab rüblikute kõrvalt poolelijäänud kooliteed.

Kuidas läks nii, et Mariell 16aastaselt peret planeerima hakkas? Kuidas suhtusid lapseootusesse tema ja kaaslase vanemad? Kuidas sai Mariellist hoopis üksikema? Millised hetked olid alaealisena last üksi kasvatades kõige keerulisemad? Kuidas kohtus Mariell oma praeguse abikaasaga ja millised on nende tulevikuplaanid? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses saates on külas Cätlin Lage, kes räägib oma tütre Alyssa võitlusest haruldase geneetilise haiguse Fanconi aneemiaga. Pärast kaheaastast võitlust vandus kümneaastane Alyssa haigusele alla ja suri.

„Elasime selle diagnoosiga kaks aastat – anti lootust, võeti ära, anti ja võeti jälle. Tema ellujäämisvõimalus oli juba alguses 40%, kuid seda meile ei öeldud. Oli ime, et Alyssa üldse nii kaugele jõudis. Lõpuks ta lihtsalt väsis ära,“ räägib Soomes elav eestlanna Cätlin saates. Fanconi aneemia on väga haruldane. „Arst ütles, et 2025. aasta veebruari seisuga oli üle maailma selle diagnoosiga ainult 815 inimest.“

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

„On aeg, et me ei vaataks sünnitust kui finišit, vaid kuid stardijoont. Eesti emad koostavad usinalt sünnitusplaani, aga mitte sünnitusjärgset plaani. Ja vägagi tihti eksime me peamiste printsiipide vastu, mida erinevates kultuuriruumides on aastasadu emade toetamiseks kasutatud,“ ütleb doula Daisi Kuuse, seekordse „Beebipalaviku“ külaline.

Miks on naiste toetamine sünnitusjärgsel ajal Daisi südameasjaks? Miks naised raseduse ajal sünnitusjärgsele ajale mõtlema ei kipu? Kuidas mujal maailmas peresid sünnitusjärgsel ajal toetatakse? Kuidas peaksid pereks selleks perioodiks valmistuma ja millal seda alustama? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses episoodis on külas lauljatar ja telenägu Kethi Uibomägi (36), kelle peres kasvab aasta ja kolmekuune tütar Freya. Kethi räägib, milliseid üllatusi emaks olemine talle pakkunud on ning miks otsustas ta lapse ilmale tuua kodus.

Kuidas kulges Kethi rasedus? Milliseid üllatusi vanemlusteekond seni pakkunud on? Kuidas tuli Kethi ideele sünnitada kodus ja kuidas sünnitus läks? Milline isa on Kethi abikaasa Norman? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses „Beebipalavikus“ on külas Sandra Alliksaar (28), kellele öeldi 23aastaselt, et tal on tulevikus minimaalne võimalus rasestuda. Naise esimene laps, peagi kolmeaastaseks saav Dion Aron sündis viljatusravi abil, kuid juba varsti saabub ka tütar, kelle ootele naine kõige kiuste täiesti iseseisvalt jäi.

Millal tundis Sandra, et on lapse saamiseks valmis? Kuidas teekond esimese raseduseni kulges? Mida ta tundis, kui öeldi, et võimalus loomulikul teel rasestumiseks on minimaalne? Mida tunneb naine, kel on rasestumisega probleeme, kui sõbrannad järgemööda lapseootele jäävad? Kuidas Sandra reageeris, kui beebiootusest teada sai ning kuidas esimene rasedus kulges? Kas võimalused ise rasestuda paranesid pärast esimest sünnitust või läksid veelgi kehvemaks? Kuidas juhtus nii, et Sandra teise lapsega loomulikul teel rasestus? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses saates on külas 14aastane Paula Pugonen ja tema ema Koidu Boza. Paula on autistlike joontega noor neiu, kes lõpetas pooleteiseaastaselt päevapealt rääkimise. Ema sõnul kapseldus tüdruk justkui endasse ning vanemad arvasid, et lapsel on kuulmisprobleem. Nüüd korjab tüdruk aga erinevatelt lauluvõistlustelt esikohti ja valmistub plaadi välja andmiseks.

Kuidas läks nii, et Paula päevapealt rääkimise lõpetas? Kuidas vanemad sellele reageerisid? Milliste spetsialistide juures nad käisid? Kui kaua läks aega, et tüdruk saaks autismispektri häire diagnoosi? Kas diagnoos tegi pere elu kergemaks või raskemaks? Millal ja kuidas avastasid vanemad, et Paulale meeldib laulda? Kuidas jõudis tüdruk rahvusvahelistele lavadele? Miks otsustati välja anda Paula debüütplaat ning milliseid lugusid seal kuulda saab? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!