Kui kõik läinuks plaanipäraselt, valmistuks Kaur Kennerth Tomann praegu täie hooga esimeseks ülikooliaastaks ja oleks ehk juba debüteerinud ka Eesti korvpallikoondises. Kuidas läheb aga päriselt, käis Tomann rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.

Tehnilistel põhjustel pidime tegema saate kahes osas, sest salvestuspuldi mälukaart ei teinud meiega koostööd ja võttis esimese hooga üles vaid saate esimesed 33 minutit. Palume vabandust!

19aastase Long Island Lutherani keskkooli õpilase Tomanni jaoks muutus kõik mullu 23. detsembril, kui vigastas parema jala Achilleuse kõõlust. Esimestel päevadel ja nädalatel vajus Tomann vaimselt musta auku, sest kartis, et see tähendab juba eos ülikoolikarjääri lõppu ning on vaja tagasi Eestisse tulla. Päris nii õnneks siiski ei läinud – heade sõprade, lähedaste ja pere toetusel hoidis ta pead püsti ja lõi kevadel käed Boise St ülikooliga.

Tomann rääkis saates lähemalt, miks ta üldse vigastada sai ja kui halvasti teda New Yorkis raviti. Kui ta mais ülikooli juurde jõudis, tehti seal suured silmad ja uuriti, kuidas tal juba joosta ja hüpata on lastud. Suvel on ta saanud aga tegeleda tipptasemel taastumisega ning sügisest peaks ta vaikselt hakkama tegema korvpallitrenne. Platsile võib ta kõige varem naasta detsembris-jaanuaris.

Meene rubriigis demonstreeris Tomann uhket oranži Kobe A.D. ketsi, millega ta mängis U16 vanuseklassis ja jäi silma Euroopa tippakadeemiatele.

Värskelt Eesti korvpallimeistriks tulnud Karl Johan Lips veetis Tartu ülikool Maks & Mooritsas kaks suurepärast hooaega, puges fännide südamesse ja liigub nüüd edasi Poola kõrgliigasse. Enne puhkusele siirdumist astus ta veel läbi Õhtulehe taskuhäälingust „Viies veerandaeg“.

Mõistagi tuli esmalt selgeks teha see, kuidas läksid pidustused ja mitu päeva need kestsid? Selgub, et Markus Ilver ja Hannes Saar läksid juba järgmisel õhtul Hugo Toomiga Tallinnas kontserdile, aga ülejäänud meeskond pidutses mööda Tartu lokaale veel mitu päeva.

Üheskoos vaadati ka Meistrite liiga finaali ja selgub, mis mehed Tartu klubis olid Arsenali fännid ja millisele jalkaklubile hoiab pöialt Lips ise.

Seejärel rääkisime Tartu vägevast hooajast ja saime täpsemalt aimu, mis värk ikkagi oli nende kohtunikega. Muu hulgas tõdes Lips, et tema arust on Eesti korvpalliväljal liiga vähe süvitsi minevat analüüsi ja nii pakkus ta kuulajatele põneva sissevaate taktikasse, mida täpsemalt Tartu mehed viimases mängus muutsid, et Kalev maha murda.

Seejärel rääkisime raskest vigastusest ja selle ravimisest. Lisaks avas Lips, miks valis ta Saksamaa ja Prantsusmaa asemel Pool liiga ning kui palju tema palk kasvab.

Lõpetuseks meenutasime Lipsu seniseid välismaa seikluseid ja rääkisime ka Henri Drellist, kes oli veebruarikuus fu*king hea.

Meene rubriigis sai Lipsust esimene külaline, kes saatejuhtidele tobi toonud! Nimelt tõi ta meile sigari, mis veetnud tema seljakottides terve aasta. Ta ostis selle juba eelmise hooaja viimase mängu eel, kuid ülejäänud 365 päeva täitis see tema seljakotis talismani rolli.

Äsja Kalev/Cramoga kolmeks aastaks lepingu sõlminud treener Brett Nõmm on Saksamaalt tagasi kodus ja käis oma tegemistest rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“.

Esiteks rääkisime päevakajalisest: miks tuli Nõmm tagasi koju ega jätkanud välismaal. Tuleb välja, et kui me ise ei suuda enda koduse korvpalli väärtust hinnata, siis välismaal peetakse siinsest spordist väga lugu.

Seejärel võrdles Nõmm kodust korvpalliskeenet Saksamaa omaga ja rääkis, kuidas tegelikult on abitreeneri töö igal pool võrdlemisi sarnane. Tema õnneks sai ta aga aasta jooksul näha lausa kolme erineva käekirja, iseloomu ja lähenemisega peatreeneri mõttemaailma, millest tuleb talle edaspidi palju kasu. Tagasi koju pöördus ta aga põhjusel, et näeb end siiski peatreeneri mitte abitreenerina.

Lisaks meenutas Nõmm veidike oma esimest perioodi Kalev/Cramos ja Rapla korvpallimeeskonna eesotsas.

Meene rubriigis tõi Nõmm meile lausa kolm asja: Põhja-Euroopa korvpalliliiga finaalturniiri särgi, Saksamaa noorteturniiri särgi ning tahvli, millele ta loodetavasti kirjutas kombinatsioone, mille abil võeti aastate eest kinni praegune superstaar Victor Wembanyama.

Värskelt Paide Betmasteri särgis Eesti esiliiga võitnud Kiur-Thomas Vehmaneni karjäär on värvikas: sealt leiab Real Madridi akadeemia, korralikud hooajad Soome meistriliigas, ent Eesti kõrgliigas vaid viis mängu. Miks nii, käis 26aastane tagamängija rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.

Mõistagi rääkisime Vehmaneniga esialgu Paide Betmasteri säravast hooajast ja Eesti esiliiga fenomenist. Vehmanen tunnistas, et esialgu Paide treeningutega liitudes tundis ta end kui miniklassis, kui pidi harjuma tavapärasest madalamate kiirustega. Lõpuks hakati käima aga ühte jalga ja purjetati välja võiduka finišini.

Seejärel tuli jutuks Real Madridi akadeemia, millest kirjutas Õhtuleht juba eile, ägedad hooajad Soome kõrgliigas ning seiklus Saksamaa regionaalliiga tasemel.

Meene segmendis tõi Vehmanen meile ajaloo esimese käterätiku ehk Paide Betmasteri merchi.

Tartu Ülikool Maks & Mooritsa ridades tänavu Eesti karikavõitjaks kroonitud ning Eesti-Läti liigas hõbemedali kaela saanud Rait-Riivo Laane pole seni suurtes mängudes platsile pääsenud. Vaatamata sellele on ta eluga Tartus väga rahul ja käis sellest rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.

Mõistagi algas saade päevakajalisega ehk rääkisime äsjasest Tartu Kääriku laagrist ja Aivar Kuusmaa trennidest. Ühtlasi saime teada, milline üllatusnimi on Tartu parim üks-üks mees ja kuidas läks laagris korraldatud turniir Laanel? Seejärel võtsime kokku Eesti-Läti liiga finaali, senise hooaja ja peatusime pikemalt Tartut tabanud korvpallibuumil.

Edasi siirdusime laia maailma: Laane rääkis paeluvaid lustilugusid Bulgaariast, Rumeeniast ja Kreekast. Näiteks selgus, et tema viimane välisklubi Plovdivi Academic oli siis seesuguse ülesehitusega, et klubi omaniku kaks tütart olid abielus vastavalt meeskonna peatreeneri ja kapteniga …

Meene rubriigis tõigi Laane meile kaasa müstilise tootja (kes teab, mis selle (K) logo taha peitub, andke kommentaariumis meile ja teistelegi teada) valmistatud Plovdivi klubi treeningsärgi.

Äsja raskelt põlve vigastanud Kalev/Cramo ääremängija Gregor Kuuba tunnistas, et temast ei saanud isegi keevavereliste itaallaste keskel ekstraverti. Oma elust, karjäärist ja seiklustest käis Kuuba rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Kolmas poolaeg“.

Esiteks vestlesime mõistagi Kuuba põlve olukorrast. Mis juhtus? Kuidas seis on ja mis edasi? Tuleb välja, et mängija ise on vigastusehetke videolt kordi ja kordi edasi-tagasi kedranud ning analüüsinud, mis võis täpselt valesti minna. Üks variant on, et korvpallikets võis järgi anda. Õnnetu juhus, igatpidi ...

Seejärel meenutas Kuuba oma teekonda korvpalli juurde ja kuidas Aivo Erkmaa tema karjäärile juba õige varakult hoo sisse puhus. Ta teadis juba päris noore poisina, et ühel päeval – ja üsna ruttu – läheb ta Itaaliasse elama ja kossu mängima.

Seejärel meenutaski Kuuba seda, kuidas ta 14aastaselt Itaaliasse kolis, millist elu ta seal elas, kuidas umbkeelse õpetajaga itaalia keelt õppis ja kaheksakesi ühes korteris elati. Lisaks rääkis ta ka legendaarse Carlos Delfinoga platsi jagamisest.

Meene rubriigiski ei saanud Kuuba Itaaliast üle ega ümber, kui tõi kohale pesto. Tuleb välja, et 22aastane korvpallur teeb igal mängupäeval endale kodus pesto pastat koos kanaga.

Eesti korvpallikoondis on sattunud kodupubliku ees mängides vaimselt kimbatusse. „Viies veerandaeg“ proovis probleemide põhjuseid otsida mõttemuskli treeneri Kerdu Leneariga, kellega mitu koondislast teeb ka koostööd.

Niisiis oligi see episood tavapärasest pisut erilisem ehk keskendusime peaasjalikult sportlaste vaimsele poolele. Näiteks said vastuse küsimused: milliste hirmudega sportlane kodupubliku ees silmitsi seisab ja miks tekib vaimne kramp? Mis moodi keha sel hetkel reageerib ja miks? Ühtlasi selgitab Lenear, miks võib sportlane visata trennis vabaviskeid pea sajaprotsendiliselt, ent mängus mitte?

Lisaks räägib Lenear põgusalt ka enda karjäärist: tuleb välja, et ta on kokku puutunud tõelise NBA staaride paraadiga, kellest saaks kokku All-Star kaliibriga algviisiku.

Meenena võttis Lenear stuudiosse kaasa põneva punase kotikese, mille sees oli puusüsi. Miks? Sest ta on kolmel korral sütel kõndinud ja seeläbi end vaimselt arendanud.

Kumb on maailma tipule lähemal, kas andekas korvpallur Rasmus Andre või Eesti komöödiaskeenet raputav vennas Roger Andre? Korvpallist, komöödiast ja elust enesest käisid vennad Õhtulehe saates "Viies veerandaeg" aru andmas.

Rasmus tegi eelmisel kevadel TalTechi ridades suure läbimurde ja lõi seejärel käed Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga. Samal ajal rääkis ta aga läbi ka USA ülikoolidega ning mõlgutas mõtteid põigata teisele poole Atlandi ookeanit. Tuleb välja, et taustal toimus päris palju ja tal läksid suusad risti agendi Edi Sinadinoviciga. Nii ongi mees praegu agendita.

Roger on samuti endine korvpallur ja olnud teatud mõttes suisa leegionär ehk esindanud noorteklassis Pärnu võistkonda. Stand-up koomikuna ei saa ta kossu kuigi sageli koha peal vaadata, aga võimaluste piires seda ta teeb.

Tuleb välja, et isegi vana aasta lõpus toimunud "Jan Uuspõllu röstil" kõlas Rogeri suust üks Rasmuse tehtud nali, mis oli suunatud Sander Õigusele. Ja see pole sugugi ainus koht, kus meie saates Õigus puid alla sai.

Meenerubriiki tõid mõlemad mehed põnevad esemendid - Roger pani kaela Nõmme Unitedi salli, kus mõlemad vennad noorena jalkat mängisid, ning Rasmus pähe Audentese mütsi.